User:Joonas07/Ramblings
here's a sort of a wacky idea for an estonian pronunciation template - the module can separate syllables and assigns each syllable a length quality, which can then be changed on a word-by-word basis. for example `IPA(key): /ˈl.s.s/, [ˈl.s.s]`, or however is best to notate it (here `l` is long and `s` is short). non-initial stress or seconday stress could be inidcated by capital letters for example
akusatiiv eesti keeles: Sihitav on Eesti keeles praegu ainuses jutustavates lausetes nagu omastav, käskivates ja tehtaviku . lausetes nagu nimetav: ta ostis hobuse, osta hobune, eile osteti hobune. Paljuses on sihitav iga kord nagu nimetav: ta ostis hobused, osta hobused. [...] Teisiti tekkinud on isikuliste asesõnade mina, sina sihitav, mis igakord osastavaga ühesugune on : kutsu mind, meid, sind, ennast, teid, endid jne
secondary stress like in finnish käsitellä
ma-ta-me (loe: mat*-ta-me, kus * tähendab hääliku lühidust), aga see-bi — see-pi (loe: seep-pi)
Kahe vokaalimärgi vahel kirjas esinev p, t, k ei ole muud kui pika b, d, g tähiseks (vt. 21, märkus), sellepärast jaguneb hääldamisel see p, t, ^-häälik kahele silbile: matame (loe: mat-ta-me, nagu an-na-me), pakuti (loe: pak-kui-ti, nagu ammuti), võpatama (1.: võp-pat-ta-ma), kuigi kirjas p, t, k eraldame niisugusel puhul järgnevasse silpi: ma-ta-me, pa-ku-ti, võ-pa-ta-ma.
häle, haleda, haletsema, häletsüselegi, häietsemäta, häletsemätusele; kõhe, kohendagu, kõhendiisetägi, kohendamisele; tahtma, tähtlikkegi, tähetägu; peremeeste, poepidaja, raamatukauplus, keetääbindude; aitäh, karsümdi, ohoh; niisamuti, üleüldine, neliteistkümmend; poeet, metoodika, materialism.
Kaasrõhk asetseb lihtsõnadel sagedasti kolmandal, viiendal jj. paarituarvulistel silpidel (kõhendüsetägi), kuid võib langeda ka paarisarvulistele silpidele, s. o. teisele, neljandale jne. (tähtlikkegi, häletsemäta). Liitsõnadel, mille esimene silp pearõhuline, õn järgnevate liitosade esimesed silbid kaasrõhulised (keeluäbinõule), välja arvatud viimaseks silbiks olev liitosa, mis õn rõhutu (keeluäbinõu). Liit- ja võõrsõnadel võib kaasrõhk olla kä esimesel silbil (üleüldine, materialism).
Nii silbid kui häälikud võivad eesti keeles olla väga mitmesuguse kestvusega. Näit. õn esimene silp sõnus iga, mehi lühem kui sõnus võistlema, meeste.
Konsonandiga lõppev (= kinnine), samuti diftongi või pika vokaaliga silp on üksiseisvas sõnas alati pikk (s. o. kas kesk- või ülipikk), mitte kunagi lühike: val-lad, sui-gub, va-kad (vt. 14, märkus), saa-nide (vrd. su-gu, va-la, i-ga jne., mis lõpevad lühikese vokaaliga).
Kõik omaette üksikult hääldatavad ühesilbilised sõnad on kolmandal silbivältel, näit. 'maa, 'kosk, 'puu, 'laud, 'ning, 'et, 'kas, 'mis, 'öö jne.
Diftongeil on ainult kaks väldet: keskpikk ja ülipikk.
Peenendus ei esine mitte alati, järjekindlasti i ega j eel. Näit. puudub ta vahenditult i järel (pilti), u-lõpulise diftongi järel (kaussi), r-häälikus vahenditult i või j eel (harjuma; aga: parti) ja paljudel muudelgi juhtumeil. — lg:lj astmevahelduse puhul esineb peenendus ka algupärase mitte-i ja mitte-j eel (näit. selga, nälga; vrd. selja, nälja)
tuduma
h peab olema ka silbi alguses rõhulise pehme: jehoova
rannik
IPA(key): /ˈpɑkuti/, [ˈpɑkˑutʲi] IPA(key): /ˈɑmˑuti/, [ˈɑmˑutʲˑi]
IPA(key): /ˈsɑˑte/, [ˈsɑˑte̞] IPA(key): /ˈsɑːtel/, [ˈsɑːtːel]
PALATALIZATION: IPA(key): /ˈpilti/, [ˈpiltʲi] IPA(key): /ˈkɑu̯sːi/, [ˈkɑu̯sʲːi]
parameter for short illatives
adjective inflection table templates
also, in 'literatuur', the IPA should be [lʲitˑerɑˈtˑuːr] or [lʲitˑerɑtˈtuːr] instead of [lʲitˑerɑˈtuːr].
tt-t gradation, while in reality, this is also length gradation. similar with kk-k and pp-p. this should also be fixed in the module
teonimed ja tegijanimed conjugationisse: -mine, -ja
15. Tänapäeva eesti keeles võime kohata väga mitmesuguse ehitusega silpe. Nii võib märkida järgmisi silpide tüüpe: a) lühikesed: 1) e-ma, 2) ka-na, 3) pra-gu; b) pikad lahtised: 1) aa-sal, 2) saa-gi, 3) pruu-gib; 4) ei-ded, 5) sau-na, 6) klei-di; c) pikad kinnised: 1) ar-mas, u-ted (= ut*-teD), 2) sõl-med, le-pa (= lep*-pa), pakk, 3) pril-lid, kra-ti (= krat*-ti); 4) äär-de, iil, oo-ta (= oot*-ta); 5) eil-ne, ei-te (= eit-te); 6) laas-tud, see-pi (= seep-pi); 7) plaas-ter; traa-ti (= traat*-ti); 8) mõis-tan, lau-ta (= laut-ta); 9) prauh-ti, klei-ti (= kleit-ti); 10) üks, ämb-ri, 11) kaks, kamb-ri, nur-ka (= nurk-ka); 12) äärt, eest-la-ne, 13) uisk-leb, 14) lääts, suur-te (= suurt*-te); 15) laisk, koer-te (= koert*-te), seits-me; 16) arst, 17) mürts; 18) kloostris, 19) praost; 20) vintsk-leb; 21) pronks.
Nii on näiteks kaasrõhk võinud kolmandalt silbilt siirduda teisele silbile, näiteks sõnades soomlane, laulmine jne.
Kõneteeles, aga samuti ka murdeis on rahvapärastes liitsõnades helilisele häälikule järgnev fortisklusill tavaliselt nõrgenenud leenisklusiiliks, näit. laupäev (= lauBäev), villpea (= villBea), tagurpidi (= taGurBidi); AGA maantee (= maanTtee); jaanituli (= jaaniDuli). Et kond-liide varemalt on olnud iseseisev sõna, siis hääldatakse kond-liitelisi sõnu samuti kui vastavaid liitsõnu, näit. perekond (= pereGonD).
IPA(key): /ˈkɑhekesi/, [ˈkɑɦekˑesʲi]
Kõnekeeles ja murdeis esineb aga ka vastupidist nähtust, kus liitsõnas põhisõna algul esinev klusiil ei ole nõrgenenud vaid on genineerunud. Seda nähtust võib kohata sõnades, nagu allapoole (allaBoole asemel hääldatakse al*lap*poole).
"seljaaju"; "sanskrit"/"kompvek"