harjutus
Estonian edit
Etymology edit
Noun edit
harjutus (genitive harjutuse, partitive harjutust)
Inflection edit
| Declension of harjutus (ÕS type 11/harjutus, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | harjutus | harjutused | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | harjutuse | ||
| genitive | harjutuste | ||
| partitive | harjutust | harjutusi | |
| illative | harjutusse harjutusesse |
harjutustesse harjutusisse | |
| inessive | harjutuses | harjutustes harjutusis | |
| elative | harjutusest | harjutustest harjutusist | |
| allative | harjutusele | harjutustele harjutusile | |
| adessive | harjutusel | harjutustel harjutusil | |
| ablative | harjutuselt | harjutustelt harjutusilt | |
| translative | harjutuseks | harjutusteks harjutusiks | |
| terminative | harjutuseni | harjutusteni | |
| essive | harjutusena | harjutustena | |
| abessive | harjutuseta | harjutusteta | |
| comitative | harjutusega | harjutustega | |