kins
English edit
Noun edit
kins
Anagrams edit
Faroese edit
Etymology edit
Ultimately, from Hindi छींट (chī̃ṭ).
Pronunciation edit
Noun edit
kins n (genitive singular kins, uncountable)
Declension edit
n11s | Singular | |
Indefinite | Definite | |
Nominative | kins | kinsið |
Accusative | kins | kinsið |
Dative | kinsi | kinsinum |
Genitive | kins | kinsins |