Ingrian

edit

Etymology

edit

Ultimately from Latin coniunctio. Compare Finnish konjunktio and Swedish konjunktion.

Pronunciation

edit
  • (Ala-Laukaa) IPA(key): /ˈkonjuŋkt͡siɑ/, [ˈko̞ɲːŭŋkˌt͡s̠iɑ]
  • (Soikkola) IPA(key): /ˈkonjuŋkt͡siɑ/, [ˈko̞njuŋkˌt͡siɑ]
  • Rhymes: -iɑ
  • Hyphenation: kon‧junkt‧si‧a

Noun

edit

konjunktsia

  1. (grammar) conjunction

Declension

edit
Declension of konjunktsia (type 3/kana, no gradation)
singular plural
nominative konjunktsia konjunktsiat
genitive konjunktsian konjunktsioin
partitive konjunktsiaa konjunktsioja
illative konjunktsiaa konjunktsioi
inessive konjunktsias konjunktsiois
elative konjunktsiast konjunktsioist
allative konjunktsialle konjunktsioille
adessive konjunktsial konjunktsioil
ablative konjunktsialt konjunktsioilt
translative konjunktsiaks konjunktsioiks
essive konjunktsianna, konjunktsiaan konjunktsioinna, konjunktsioin
exessive1) konjunktsiant konjunktsioint
1) obsolete
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

Synonyms

edit

References

edit
  • V. I. Junus (1936) Iƶoran Keelen Grammatikka[1], Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 27