Votic

edit

Etymology

edit

From Proto-Finnic *kulta.

Pronunciation

edit
  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈkultɑ/, [ˈkuɫtə̠]
  • Rhymes: -ultɑ
  • Hyphenation: kul‧tõ

Noun

edit

kultõ

  1. gold
  2. (folk poetic) Term of endearment.

Inflection

edit
Declension of kultõ (type V/poikõ, lt-ll gradation)
singular plural
nominative kultõ kullõd
genitive kulla kultijõ, kultii
partitive kulta kultiitõ, kultii
illative kultasõ, kulta kultiisõ
inessive kullõz kultiiz
elative kullõssõ kultiissõ
allative kullõlõ kultiilõ
adessive kullõllõ kultiillõ
ablative kullõltõ kultiiltõ
translative kullõssi kultiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

edit
  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “kulta”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn