kohtuu

Finnish

Etymology

Likely from kohtuus through the compounding form kohtuu- (such as in kohtuuhinta, kohtuuhintainen).

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈkohtuː/, [ˈko̞xt̪uː]
• Rhymes: -ohtuː
• Syllabification^(key): koh‧tuu

Noun

kohtuu (informal)

1. reasonableness, moderateness

   Synonyms: kohtuus, kohtuullisuus

Declension

Inflection of kohtuu (Kotus type 17/vapaa, no gradation)
nominative		kohtuu	kohtuut
genitive		kohtuun	kohtuiden kohtuitten
partitive		kohtuuta	kohtuita
illative		kohtuuseen	kohtuisiin
		singular	plural
nominative		kohtuu	kohtuut
accusative	nom.	kohtuu	kohtuut
	gen.	kohtuun
genitive		kohtuun	kohtuiden kohtuitten
partitive		kohtuuta	kohtuita
inessive		kohtuussa	kohtuissa
elative		kohtuusta	kohtuista
illative		kohtuuseen	kohtuisiin kohtuihinrare
adessive		kohtuulla	kohtuilla
ablative		kohtuulta	kohtuilta
allative		kohtuulle	kohtuille
essive		kohtuuna	kohtuina
translative		kohtuuksi	kohtuiksi
abessive		kohtuutta	kohtuitta
instructive		—	kohtuin
comitative		See the possessive forms below.

Possessive forms of kohtuu (Kotus type 17/vapaa, no gradation)

first-person singular possessor singular plural nominative kohtuuni kohtuuni accusative nom. kohtuuni kohtuuni gen. kohtuuni genitive kohtuuni kohtuideni kohtuitteni partitive kohtuutani kohtuitani inessive kohtuussani kohtuissani elative kohtuustani kohtuistani illative kohtuuseeni kohtuisiini kohtuihinirare adessive kohtuullani kohtuillani ablative kohtuultani kohtuiltani allative kohtuulleni kohtuilleni essive kohtuunani kohtuinani translative kohtuukseni kohtuikseni abessive kohtuuttani kohtuittani instructive — — comitative — kohtuineni second-person singular possessor singular plural nominative kohtuusi kohtuusi accusative nom. kohtuusi kohtuusi gen. kohtuusi genitive kohtuusi kohtuidesi kohtuittesi partitive kohtuutasi kohtuitasi inessive kohtuussasi kohtuissasi elative kohtuustasi kohtuistasi illative kohtuuseesi kohtuisiisi kohtuihisirare adessive kohtuullasi kohtuillasi ablative kohtuultasi kohtuiltasi allative kohtuullesi kohtuillesi essive kohtuunasi kohtuinasi translative kohtuuksesi kohtuiksesi abessive kohtuuttasi kohtuittasi instructive — — comitative — kohtuinesi first-person plural possessor singular plural nominative kohtuumme kohtuumme accusative nom. kohtuumme kohtuumme gen. kohtuumme genitive kohtuumme kohtuidemme kohtuittemme partitive kohtuutamme kohtuitamme inessive kohtuussamme kohtuissamme elative kohtuustamme kohtuistamme illative kohtuuseemme kohtuisiimme kohtuihimmerare adessive kohtuullamme kohtuillamme ablative kohtuultamme kohtuiltamme allative kohtuullemme kohtuillemme essive kohtuunamme kohtuinamme translative kohtuuksemme kohtuiksemme abessive kohtuuttamme kohtuittamme instructive — — comitative — kohtuinemme second-person plural possessor singular plural nominative kohtuunne kohtuunne accusative nom. kohtuunne kohtuunne gen. kohtuunne genitive kohtuunne kohtuidenne kohtuittenne partitive kohtuutanne kohtuitanne inessive kohtuussanne kohtuissanne elative kohtuustanne kohtuistanne illative kohtuuseenne kohtuisiinne kohtuihinnerare adessive kohtuullanne kohtuillanne ablative kohtuultanne kohtuiltanne allative kohtuullenne kohtuillenne essive kohtuunanne kohtuinanne translative kohtuuksenne kohtuiksenne abessive kohtuuttanne kohtuittanne instructive — — comitative — kohtuinenne third-person possessor singular plural nominative kohtuunsa kohtuunsa accusative nom. kohtuunsa kohtuunsa gen. kohtuunsa genitive kohtuunsa kohtuidensa kohtuittensa partitive kohtuutaan kohtuutansa kohtuitaan kohtuitansa inessive kohtuussaan kohtuussansa kohtuissaan kohtuissansa elative kohtuustaan kohtuustansa kohtuistaan kohtuistansa illative kohtuuseensa kohtuisiinsa kohtuihinsarare adessive kohtuullaan kohtuullansa kohtuillaan kohtuillansa ablative kohtuultaan kohtuultansa kohtuiltaan kohtuiltansa allative kohtuulleen kohtuullensa kohtuilleen kohtuillensa essive kohtuunaan kohtuunansa kohtuinaan kohtuinansa translative kohtuukseen kohtuuksensa kohtuikseen kohtuiksensa abessive kohtuuttaan kohtuuttansa kohtuittaan kohtuittansa instructive — — comitative — kohtuineen kohtuinensa

Adjective

kohtuu (colloquial, indeclinable)

1. reasonable

Declension

Indeclinable.

Adverb

kohtuu (not comparable) (colloquial)

1. quite, reasonably

   Synonyms: see Thesaurus:melko

Derived terms

• kohtuuton

 

compounds

• kohtuukäyttäjä
• kohtuukäyttö