tõbi

See also: tobi

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *topi, from Proto-Germanic *dawīni-, *dawēn-, or *dawa-. Compare Old Norse dán (“death”), Icelandic sví-dái (“dead (of natural causes, for farm animals)”), and Old Norse dá (“unconsciousness, hibernation”), respectively. Cognate to Livonian te’b, tö’b.

Noun

tõbi (genitive tõve, partitive tõbe)

1. disease

Inflection

Declension of tõbi (ÕS type 21/jõgi, b-v gradation)
		singular	plural
nominative		tõbi	tõved
accusative	nom.
	gen.	tõve
genitive			tõbede
partitive		tõbe	tõbesid
illative		tõbe tõvesse	tõbedesse
inessive		tõves	tõbedes
elative		tõvest	tõbedest
allative		tõvele	tõbedele
adessive		tõvel	tõbedel
ablative		tõvelt	tõbedelt
translative		tõveks	tõbedeks
terminative		tõveni	tõbedeni
essive		tõvena	tõbedena
abessive		tõveta	tõbedeta
comitative		tõvega	tõbedega

Derived terms

• langetõbi
• pidalitõbi
• tõbine

Descendants

• → Ingrian: topi