Appendix talk:Swadesh lists for Uralic languages

Return to "Swadesh lists for Uralic languages" page.

Hungarian verbs misquotedEdit

As documented, inter alia, at the previously linked page http://www.helsinki.fi/~jolaakso/f-h-ety.html , the proper quotation form (used in all serious dictionaries) for Hungarian verbs is NOT the infinitive -- this is used only in constructions like "in order to do something" -- but the 3rd person present singular, which lacks the -ni suffix (but comprises an -ik suffix for reflexive verbs):

GIVEN HERE   CORRECT FORM
inni iszik
enni eszik
feküdni fekszik
lélegezni lélegzik
hallani hall
ütni üt

etc., etc.

The reason is that the 3rd person present singular obviously conveys more information about the forms of the verb, e. g. whether the verb is reflexive or not.

This is likewise a common source of confusion for many non-European languages such as Sanskrit. --Sanctacaris 11:51, 1 October 2007 (UTC)

MansiEdit

I added Mansi words from Timothy Riese's Vogul grammar (ISBN 3895862312) published by Lincom Europa. They are written phonetically. It would be better to put these in their cyrillic spellings, but I'm not familiar with the cyrillic alphabet used for Mansi.

--Sborsody 22:11, 29 November 2005 (UTC)

Removed linksEdit

I moved this here from the article. I think the links do not belong (especially the Sumerian one).

Tappancsa, --155.100.234.96 18:21, 17 May 2005 (UTC)

[http://www.ifrance.com/saggiga/LANGUAGE.HTML link Sumerian language and comparison with other proto languages]

[http://www.helsinki.fi/~jolaakso/f-h-ety.html link "Related words" in Finnish and Hungarian ]


--Saggiga 18:12, 4 Jan 2005 (UTC) sorry for the formating, I will arrange this later :-)

VõroEdit

This is a Swadesh list which compares Estonian and Võro. Maybe sombody can attach it to the table of Finno-Ugric languages? Võrok

Eesti Võro
mina mina
sina sina
tema timä
meie miiq
teie tiiq
nemad nimäq
see seo, taa
too tuu
siin siin, tan
seal sääl
kes kiä
mis miä
kus kon
millal kunas
kuidas kuis, kui
ei, mitte ei, joht
kõik kõik
palju, mitu pall'o, mitu
mõni, mõned mõni, mõnõq
mõni mõni
teine, muu tõõnõ, muu
üks üts
kaks kats
kolm kolm
neli neli
viis viis
suur suur
pikk pikk
lai lag'a
paks paks
raske rassõ
väike väiku
lühike lühkü, lühüq
kitsas ahtagõnõ, ahas
õhuke, peenike ohku, ohuq. piinü
naine naanõ
mees miis
inimene inemine
laps lats
naine naanõ
abikaasa, mees miis
ema imä
isa esä
loom elläi
kala kala
lind tsirk
koer pini
täi täi
madu, uss huss, siug
uss huss, vagõl
puu puu
mets mõts
kepp kepp
vili, puuvili vili, puuvili
seeme seemeq
leht leht
juur juur
koor kuur
őis, lill häidseq, lill, ninn
rohi hain, moro
köis köüds
nahk nahk
liha liha
veri veri
kont, luu luu
rasv rasv
muna muna
sarv sarv
saba hand
sulg sulg
juus hius
pea pää
kõrv kõrv
silm silm
nina nõna
suu suu
hammas hammas
keel kiil
küüs küüds
jalg jalg
jalg jalg
põlv põlv
käsi käsi
tiib siib
kőht kõtt
sisikond, soolikad sisekund, sooligu
kael kaal
selg sälg
rind rõnd
süda süä
maks mass
jooma juuma
sööma süümä
hammustama haukama
imema imemä, nudsima
sülitama sülgämä
oksendama ossõndama
puhuma puhkma
hingama hengämä
naerma naardma
nägema nägemä
kuulma kuuldma
teadma tiidmä
mőtlema mõtlõma
haistma haistma
kartma pelgämä
magama magama, magahama
elama elämä
surema kuulma
tapma tapma
vőitlema, kaklema taplõma, kiskma
küttima jahtma
lööma lüümä
lõikama lõikama
lõhestama lahki ajama, lahksama
kratsima, sügama süütmä
kaevama kaibma
ujuma ujoma. oidma
lendama lindama
kőndima kõndma
tulema tulõma
valetama võlsma
istuma istma
seisma saisma
pöörama, keerama püürdma, käändmä
kukkuma, langema sadama
andma andma
hoidma hoitma
(kokku) suruma, pressima presma
hõõruma hõõrdma
pesema mõskma
pühkima pühkmä
tõmbama tõmbama
tõukama, lükkama kukkama
heitma hiitmä
siduma köütmä
õmblema umblõma
loendama lugõma
ütlema ütlema
laulma laulma
mängima mängmä
hõljuma, ujuma hõl'oma
voolama juuskma
külmuma külmämä
paistetama paistuma
päike päiv
kuu kuu
täht täht
vesi vesi
vihm vihm
jõgi jõgi
järv järv
meri meri
sool suul
kivi kivi
liiv liiv
tolm tolm
maa maa
pilv pilv
udu undsõq, udsu
taevas taivas
tuul tuul
lumi lumi
jää ijä
suits sau
tuli tuli
tuhk tuhk
põlema palama
tee tii
mägi mägi
punane verrev
roheline hal'as, rohilinõ
kollane kõllanõ
valge valgõ
must must
öö üü
päev päiv
aasta aastak
soe lämmi
külm külm
täis täüs
uus vahtsõnõ
vana vana
hea hää
paha, halb halv
mädanenud määnüq
must, määrdunud must, mustõnuq
sirge, otse õkv
ümar ümmär
terav terräv
nüri, tömp nühr
sile sille, hille, tasanõ
märg likõ
kuiv kuiv
parandama parandama
lähedal lähkün
kauge(l) kavvõn
parem hüvä
vasak kura
juures man
sees seen
koos üten
ja ja
kui ku
sest, seepärast et selle, tollõ
nimi nimi

MokshaEdit

I added Moksha language words missing to the list. I used Мокшень-рузонь валкс (Редакциясь Б.А. Серебренниковонь, А.П. Феоктистовонь, О.Е. Поляковонь). Моску, 1998 ISBN 5-200-02012-3 Minor corrections to Erzya list I made based on Эрзянь-рузонь валкс. Москва, 1993 ISBN 5-200-01585-5 I would better use transcription for Moksha words since Modern Moksha Cyrillic lacks characters for indicating 4 Moksha vowels. --Khazar 08:15, 11 October 2008 (UTC)

DuplicateEdit

There seems to be a somewhat less-work'd version of his same list here: Appendix:Swadesh lists for Fenno-Ugric languages --Tropylium 11:31, 2 March 2009 (UTC)

Kildin SaamiEdit

There's an excellent vocabulary list for Kildin Saami on http://wold.livingsources.org/vocabulary/14 Would anyone be willing to copy words from there to this page? -- Stevey7788 04:41, 8 September 2010 (UTC)

I've added Northern Sámi words from http://www.uta.fi/~km56049/same/svocab.html Hope you guys find it useful. Stevey7788 02:12, 11 September 2010 (UTC)

Selkup/NenetsEdit

How about renaming this page to Appendix:Swadesh lists for Uralic languages and adding Selkup and/or Nenets? — Stevey7788 02:56, 23 September 2010 (UTC)

MordvinEdit

I wonder about the Mordvin words, for they differ from all sources known to me Collinder:81, Rédei:542). HJJHolm (talk) 08:33, 1 May 2012 (UTC)

Last modified on 8 September 2013, at 19:45