absyncik
Polish edit
Etymology edit
From absynt + -ik. First attested in 1882.[1]
Pronunciation edit
Noun edit
absyncik m inan
- Diminutive of absynt
Declension edit
Declension of absyncik
singular | |
---|---|
nominative | absyncik |
genitive | absynciku |
dative | absyncikowi |
accusative | absyncik |
instrumental | absyncikiem |
locative | absynciku |
vocative | absynciku |
Related terms edit
adjective
nouns