lõputu
Estonian edit
Etymology edit
From lõpp (“end”) + -tu (“-less”).
Adjective edit
lõputu (genitive lõputu, partitive lõputut, comparative lõputum, superlative kõige lõputum)
Declension edit
| Declension of lõputu (ÕS type 1/ohutu, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | lõputu | lõputud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | lõputu | ||
| genitive | lõputute | ||
| partitive | lõputut | lõputuid | |
| illative | lõputusse | lõpututesse lõputuisse | |
| inessive | lõputus | lõpututes lõputuis | |
| elative | lõputust | lõpututest lõputuist | |
| allative | lõputule | lõpututele lõputuile | |
| adessive | lõputul | lõpututel lõputuil | |
| ablative | lõputult | lõpututelt lõputuilt | |
| translative | lõputuks | lõpututeks lõputuiks | |
| terminative | lõputuni | lõpututeni | |
| essive | lõputuna | lõpututena | |
| abessive | lõpututa | lõpututeta | |
| comitative | lõputuga | lõpututega | |
Related terms edit
Further reading edit
- “lõputu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
- “lõputu”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
- lõputu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)