kauluskarhu
Finnish
editEtymology
editkaulus (“collar”) + karhu (“bear”)
Pronunciation
editNoun
editkauluskarhu
Declension
editInflection of kauluskarhu (Kotus type 1/valo, no gradation) | ||||
---|---|---|---|---|
nominative | kauluskarhu | kauluskarhut | ||
genitive | kauluskarhun | kauluskarhujen | ||
partitive | kauluskarhua | kauluskarhuja | ||
illative | kauluskarhuun | kauluskarhuihin | ||
singular | plural | |||
nominative | kauluskarhu | kauluskarhut | ||
accusative | nom. | kauluskarhu | kauluskarhut | |
gen. | kauluskarhun | |||
genitive | kauluskarhun | kauluskarhujen | ||
partitive | kauluskarhua | kauluskarhuja | ||
inessive | kauluskarhussa | kauluskarhuissa | ||
elative | kauluskarhusta | kauluskarhuista | ||
illative | kauluskarhuun | kauluskarhuihin | ||
adessive | kauluskarhulla | kauluskarhuilla | ||
ablative | kauluskarhulta | kauluskarhuilta | ||
allative | kauluskarhulle | kauluskarhuille | ||
essive | kauluskarhuna | kauluskarhuina | ||
translative | kauluskarhuksi | kauluskarhuiksi | ||
abessive | kauluskarhutta | kauluskarhuitta | ||
instructive | — | kauluskarhuin | ||
comitative | See the possessive forms below. |