Middle English

edit

Alternative forms

edit

Etymology

edit

From weleful +‎ -nesse.

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /ˈwɛːl(ə)fulˌnɛs(ə)/

Noun

edit

welefulnesse (uncountable)

  1. (Late Middle English, rare) Flourishing, joy, propitiousness, luck.

References

edit