hüpik
Estonian edit
Etymology edit
Noun edit
hüpik (genitive hüpiku, partitive hüpikut)
Inflection edit
| Declension of hüpik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | hüpik | hüpikud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | hüpiku | ||
| genitive | hüpikute | ||
| partitive | hüpikut | hüpikuid | |
| illative | hüpikusse | hüpikutesse hüpikuisse | |
| inessive | hüpikus | hüpikutes hüpikuis | |
| elative | hüpikust | hüpikutest hüpikuist | |
| allative | hüpikule | hüpikutele hüpikuile | |
| adessive | hüpikul | hüpikutel hüpikuil | |
| ablative | hüpikult | hüpikutelt hüpikuilt | |
| translative | hüpikuks | hüpikuteks hüpikuiks | |
| terminative | hüpikuni | hüpikuteni | |
| essive | hüpikuna | hüpikutena | |
| abessive | hüpikuta | hüpikuteta | |
| comitative | hüpikuga | hüpikutega | |