consistentia
Latin edit
Etymology edit
cōnsistēns + -ia
Noun edit
cōnsistentia f (genitive cōnsistentiae); first declension
Declension edit
First-declension noun.
Case | Singular | Plural |
---|---|---|
Nominative | cōnsistentia | cōnsistentiae |
Genitive | cōnsistentiae | cōnsistentiārum |
Dative | cōnsistentiae | cōnsistentiīs |
Accusative | cōnsistentiam | cōnsistentiās |
Ablative | cōnsistentiā | cōnsistentiīs |
Vocative | cōnsistentia | cōnsistentiae |
Descendants edit
- Catalan: consistència
- French: consistance
- Galician: consistencia
- Italian: consistenza
- Portuguese: consistência
- Romanian: consistență
- Russian: консисте́нция (konsisténcija)
- Spanish: consistencia
Participle edit
cōnsistentia