hüüd

Alemannic German

Adverb

hüüd

1. (Uri, prevocalic) Alternative form of hüt (“today”)

Estonian

Etymology

Derived from hüüdma (“to call, to shout”).

Noun

hüüd (genitive hüüu, partitive hüüdu)

1. shout, scream, cry

Inflection

Declension of hüüd (ÕS type 22e/riik, d-ø gradation)
		singular	plural
nominative		hüüd	hüüud
accusative	nom.
	gen.	hüüu
genitive			hüüdude
partitive		hüüdu	hüüde hüüdusid
illative		hüüdu hüüusse	hüüdudesse
inessive		hüüus	hüüdudes
elative		hüüust	hüüdudest
allative		hüüule	hüüdudele
adessive		hüüul	hüüdudel
ablative		hüüult	hüüdudelt
translative		hüüuks	hüüdudeks
terminative		hüüuni	hüüdudeni
essive		hüüuna	hüüdudena
abessive		hüüuta	hüüdudeta
comitative		hüüuga	hüüdudega

Derived terms

• hüüdsõna
• hüüumärk

Further reading

• “hüüd”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “hüüd”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• hüüd in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)