konkluzar
Ido edit
Etymology edit
(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)
Verb edit
konkluzar (present tense konkluzas, past tense konkluzis, future tense konkluzos, imperative konkluzez, conditional konkluzus)
- (transitive) to conclude, finish, end, terminate
Conjugation edit
Conjugation of konkluzar
present | past | future | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
infinitive | konkluzar | konkluzir | konkluzor | ||||
tense | konkluzas | konkluzis | konkluzos | ||||
conditional | konkluzus | ||||||
imperative | konkluzez | ||||||
adjective active participle | konkluzanta | konkluzinta | konkluzonta | ||||
adverbial active participle | konkluzante | konkluzinte | konkluzonte | ||||
nominal active participle | singular | konkluzanto | konkluzinto | konkluzonto | |||
plural | konkluzanti | konkluzinti | konkluzonti | ||||
adjective passive participle | konkluzata | konkluzita | konkluzota | ||||
adverbial passive participle | konkluzate | konkluzite | konkluzote | ||||
nominal passive participle | singular | konkluzato | konkluzito | konkluzoto | |||
plural | konkluzati | konkluziti | konkluzoti |