lõõkõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *lëëka.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈlɤːkɑ/, [ˈɫɤːkə̠]
• Rhymes: -ɤːkɑ
• Hyphenation: lõõ‧kõ

Noun

lõõkõ

1. tether, leash

Inflection

Declension of lõõkõ (type III/jalkõ, k-g gradation)
	singular	plural
nominative	lõõkõ	lõõgõd
genitive	lõõga	lõõkojõ, lõõkoi
partitive	lõõka	lõõkoitõ, lõõkoi
illative	lõõkasõ, lõõka	lõõkoisõ
inessive	lõõgõz	lõõkoiz
elative	lõõgõssõ	lõõkoissõ
allative	lõõgõlõ	lõõkoilõ
adessive	lõõgõllõ	lõõkoillõ
ablative	lõõgõltõ	lõõkoiltõ
translative	lõõgõssi	lõõkoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “lõõka”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn