liivõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *liiva.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈliːvɑ/, [ˈliːvə̠]
• Rhymes: -iːvɑ
• Hyphenation: lii‧võ

Noun

liivõ

1. sand

Inflection

Declension of liivõ (type III/jalkõ, no gradation)
	singular	plural
nominative	liivõ	liivõd
genitive	liiva	liivojõ, liivoi
partitive	liiva	liivoitõ, liivoi
illative	liivasõ, liiva	liivoisõ
inessive	liivõz	liivoiz
elative	liivõssõ	liivoissõ
allative	liivõlõ	liivoilõ
adessive	liivõllõ	liivoillõ
ablative	liivõltõ	liivoiltõ
translative	liivõssi	liivoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “liiva”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn