märgben

Swedish

Etymology

märg (“marrow”) +‎ ben (“bone”)

Noun

märgben n

1. a marrowbone

   Synonym: märgpipa

Declension

Declension of märgben
	Singular		Plural
	Indefinite	Definite	Indefinite	Definite
Nominative	märgben	märgbenet	märgben	märgbenen
Genitive	märgbens	märgbenets	märgbens	märgbenens

References

• märgben in Svensk ordbok (SO)
• märgben in Svenska Akademiens ordbok (SAOB)