munkkirinkeli
Finnish
editEtymology
editPronunciation
edit- IPA(key): /ˈmuŋkːiˌriŋkeli/, [ˈmuŋkːiˌriŋk̟e̞li]
- Rhymes: -iŋkeli
- Syllabification(key): munk‧ki‧rin‧ke‧li
Noun
editmunkkirinkeli
- Synonym of munkkirinkilä
Declension
editInflection of munkkirinkeli (Kotus type 6/paperi, no gradation) | ||||
---|---|---|---|---|
nominative | munkkirinkeli | munkkirinkelit | ||
genitive | munkkirinkelin | munkkirinkelien munkkirinkeleiden munkkirinkeleitten | ||
partitive | munkkirinkeliä | munkkirinkeleitä munkkirinkelejä | ||
illative | munkkirinkeliin | munkkirinkeleihin | ||
singular | plural | |||
nominative | munkkirinkeli | munkkirinkelit | ||
accusative | nom. | munkkirinkeli | munkkirinkelit | |
gen. | munkkirinkelin | |||
genitive | munkkirinkelin | munkkirinkelien munkkirinkeleiden munkkirinkeleitten | ||
partitive | munkkirinkeliä | munkkirinkeleitä munkkirinkelejä | ||
inessive | munkkirinkelissä | munkkirinkeleissä | ||
elative | munkkirinkelistä | munkkirinkeleistä | ||
illative | munkkirinkeliin | munkkirinkeleihin | ||
adessive | munkkirinkelillä | munkkirinkeleillä | ||
ablative | munkkirinkeliltä | munkkirinkeleiltä | ||
allative | munkkirinkelille | munkkirinkeleille | ||
essive | munkkirinkelinä | munkkirinkeleinä | ||
translative | munkkirinkeliksi | munkkirinkeleiksi | ||
abessive | munkkirinkelittä | munkkirinkeleittä | ||
instructive | — | munkkirinkelein | ||
comitative | See the possessive forms below. |