päivelintu

Votic

Etymology

päive +‎ lintu. Cognate with Finnish päivälintu, Ingrian päivälintu.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈpæi̯væˌlintu/, [ˈpʲæi̯vʲə̟ˌlintu]
• Rhymes: -intu
• Hyphenation: päi‧ve‧lin‧tu

Noun

päivelintu

1. (folk poetic) An epithet for the swallow in a folk song.

Inflection

Declension of päivelintu (type II/võrkko, nt-nn gradation)
	singular	plural
nominative	päivelintu	päivelinnud
genitive	päivelinnu	päivelintujõ, päivelintui
partitive	päivelintua	päivelintuitõ, päivelintui
illative	päivelintusõ, päivelintu	päivelintuisõ
inessive	päivelinnuz	päivelintuiz
elative	päivelinnussõ	päivelintuissõ
allative	päivelinnulõ	päivelintuilõ
adessive	päivelinnullõ	päivelintuillõ
ablative	päivelinnultõ	päivelintuiltõ
translative	päivelinnussi	päivelintuissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “päivälintu”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn