riietumine

Estonian

Etymology

From riietuma +‎ -mine.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈriːetumine/

Noun

riietumine (genitive riietumise, partitive riietumist)

1. clothing (the act of clothing oneself)

Declension

Declension of riietumine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
		singular	plural
nominative		riietumine	riietumised
accusative	nom.
	gen.	riietumise
genitive			riietumiste
partitive		riietumist	riietumisi
illative		riietumisse riietumisesse	riietumistesse riietumisisse
inessive		riietumises	riietumistes riietumisis
elative		riietumisest	riietumistest riietumisist
allative		riietumisele	riietumistele riietumisile
adessive		riietumisel	riietumistel riietumisil
ablative		riietumiselt	riietumistelt riietumisilt
translative		riietumiseks	riietumisteks riietumisiks
terminative		riietumiseni	riietumisteni
essive		riietumisena	riietumistena
abessive		riietumiseta	riietumisteta
comitative		riietumisega	riietumistega