sõlm

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *solmi, from Proto-Finno-Ugric *ćolme. Cognate to Finnish solmu, Votic sõlmi and sõlmu, Livvi solmi, Moksha [script needed] (śulma), and Hungarian csomó.

Noun

sõlm (genitive sõlme, partitive sõlme)

1. knot

Declension

Declension of sõlm (ÕS type 22i/külm, length gradation)
		singular	plural
nominative		sõlm	sõlmed
accusative	nom.
	gen.	sõlme
genitive			sõlmede
partitive		sõlme	sõlmi sõlmesid
illative		sõlme sõlmesse	sõlmedesse sõlmisse
inessive		sõlmes	sõlmedes sõlmis
elative		sõlmest	sõlmedest sõlmist
allative		sõlmele	sõlmedele sõlmile
adessive		sõlmel	sõlmedel sõlmil
ablative		sõlmelt	sõlmedelt sõlmilt
translative		sõlmeks	sõlmedeks sõlmiks
terminative		sõlmeni	sõlmedeni
essive		sõlmena	sõlmedena
abessive		sõlmeta	sõlmedeta
comitative		sõlmega	sõlmedega