Latin

edit

Alternative forms

edit

Etymology

edit

Probably from Ancient Greek σφάκος (sphákos).

Pronunciation

edit

Noun

edit

spacus m (genitive spacī); second declension

  1. twine

Declension

edit

Second-declension noun.

Case Singular Plural
Nominative spacus spacī
Genitive spacī spacōrum
Dative spacō spacīs
Accusative spacum spacōs
Ablative spacō spacīs
Vocative space spacī

Descendants

edit