tagasõna

Estonian

Etymology

From taga +‎ sõna. Coined by Estonian journalist and composer Karl August Hermann in 1884.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈtɑɡ̊ɑˌsɤnɑ/, [ˈtɑɡ̊ɑˌsɤnɑ]
• Rhymes: -ɤnɑ
• Hyphenation: ta‧ga‧sõ‧na

Noun

tagasõna (genitive tagasõna, partitive tagasõna)

1. (grammar) postposition

   Synonym: (uncommon) postpositsioon

   Antonym: eessõna

   Hypernym: kaassõna

Declension

Declension of tagasõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
		singular	plural
nominative		tagasõna	tagasõnad
accusative	nom.
	gen.	tagasõna
genitive			tagasõnade
partitive		tagasõna	tagasõnu tagasõnasid
illative		tagasõnna tagasõnasse	tagasõnadesse tagasõnusse
inessive		tagasõnas	tagasõnades tagasõnus
elative		tagasõnast	tagasõnadest tagasõnust
allative		tagasõnale	tagasõnadele tagasõnule
adessive		tagasõnal	tagasõnadel tagasõnul
ablative		tagasõnalt	tagasõnadelt tagasõnult
translative		tagasõnaks	tagasõnadeks tagasõnuks
terminative		tagasõnani	tagasõnadeni
essive		tagasõnana	tagasõnadena
abessive		tagasõnata	tagasõnadeta
comitative		tagasõnaga	tagasõnadega

References

• tagasõna in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “tagasõna”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009