vältimatu

Estonian

Etymology

From välti(ma) +‎ -matu.

Pronunciation

• IPA^(key): /vˈælʲtimɑtu/

Adjective

vältimatu (genitive vältimatu, partitive vältimatut, comparative vältimatum, superlative kõige vältimatum)

1. unavoidable, inevitable

   Antonyms: välditav, ärahoitav

Declension

Declension of vältimatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		vältimatu	vältimatud
accusative	nom.
	gen.	vältimatu
genitive			vältimatute
partitive		vältimatut	vältimatuid
illative		vältimatusse	vältimatutesse vältimatuisse
inessive		vältimatus	vältimatutes vältimatuis
elative		vältimatust	vältimatutest vältimatuist
allative		vältimatule	vältimatutele vältimatuile
adessive		vältimatul	vältimatutel vältimatuil
ablative		vältimatult	vältimatutelt vältimatuilt
translative		vältimatuks	vältimatuteks vältimatuiks
terminative		vältimatuni	vältimatuteni
essive		vältimatuna	vältimatutena
abessive		vältimatuta	vältimatuteta
comitative		vältimatuga	vältimatutega

Further reading

• “vältimatu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “vältimatu”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• vältimatu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)