villitsijä
Finnish
editEtymology
editPronunciation
editNoun
editvillitsijä
- agent noun of villitä: one who drives wild, agitates
Declension
editInflection of villitsijä (Kotus type 12/kulkija, no gradation) | |||
---|---|---|---|
nominative | villitsijä | villitsijät | |
genitive | villitsijän | villitsijöiden villitsijöitten | |
partitive | villitsijää | villitsijöitä | |
illative | villitsijään | villitsijöihin | |
singular | plural | ||
nominative | villitsijä | villitsijät | |
accusative | nom. | villitsijä | villitsijät |
gen. | villitsijän | ||
genitive | villitsijän | villitsijöiden villitsijöitten villitsijäin rare | |
partitive | villitsijää | villitsijöitä | |
inessive | villitsijässä | villitsijöissä | |
elative | villitsijästä | villitsijöistä | |
illative | villitsijään | villitsijöihin | |
adessive | villitsijällä | villitsijöillä | |
ablative | villitsijältä | villitsijöiltä | |
allative | villitsijälle | villitsijöille | |
essive | villitsijänä | villitsijöinä | |
translative | villitsijäksi | villitsijöiksi | |
abessive | villitsijättä | villitsijöittä | |
instructive | — | villitsijöin | |
comitative | See the possessive forms below. |
Derived terms
editcompounds
Further reading
edit- “villitsijä”, in Kielitoimiston sanakirja [Dictionary of Contemporary Finnish][1] (in Finnish) (online dictionary, continuously updated), Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 35, Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Institute for the Languages of Finland), 2004–, retrieved 2023-07-04