See also: nađu and náðu

Estonian edit

Etymology edit

From Proto-Finnic *nato.

Noun edit

nadu (genitive nao, partitive nadu)

  1. husband's sister (sister-in-law)

Declension edit

Declension of nadu (ÕS type 18/nägu, d-ø gradation)
singular plural
nominative nadu naod
accusative nom.
gen. nao
genitive nadude
partitive nadu nadusid
illative nattu
naosse
nadudesse
inessive naos nadudes
elative naost nadudest
allative naole nadudele
adessive naol nadudel
ablative naolt nadudelt
translative naoks nadudeks
terminative naoni nadudeni
essive naona nadudena
abessive naota nadudeta
comitative naoga nadudega

Further reading edit

  • nadu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009

Serbo-Croatian edit

Noun edit

nadu (Cyrillic spelling наду)

  1. accusative singular of nada

Welsh edit

Etymology edit

nâd +‎ -u

Verb edit

nadu (first-person singular present nadaf, not mutable)

  1. (intransitive) to cry, to wail, to lament
  2. (intransitive) to howl, to bray, to roar

Conjugation edit

Further reading edit

  • R. J. Thomas, G. A. Bevan, P. J. Donovan, A. Hawke et al., editors (1950–present), “nadu”, in Geiriadur Prifysgol Cymru Online (in Welsh), University of Wales Centre for Advanced Welsh & Celtic Studies