õravõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *oraba.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈɤrɑvɑ/, [ˈɤrɑvə̠]
• Rhymes: -ɤrɑvɑ
• Hyphenation: õ‧ra‧võ

Noun

õravõ

1. squirrel

Inflection

Declension of õravõ (type V/poikõ, no gradation)
	singular	plural
nominative	õravõ	õravõd
genitive	õrava	õravijõ, õravii
partitive	õrava	õraviitõ, õravii
illative	õravasõ, õrava	õraviisõ
inessive	õravõz	õraviiz
elative	õravõssõ	õraviissõ
allative	õravõlõ	õraviilõ
adessive	õravõllõ	õraviillõ
ablative	õravõltõ	õraviiltõ
translative	õravõssi	õraviissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) Vadja keele sõnaraamat, 2nd edition, Tallinn