lõputu

Estonian

Etymology

From lõpp (“end”) +‎ -tu (“-less”).

Adjective

lõputu (genitive lõputu, partitive lõputut, comparative lõputum, superlative kõige lõputum)

1. endless, unending, interminable, neverending

Declension

Declension of lõputu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		lõputu	lõputud
accusative	nom.
	gen.	lõputu
genitive			lõputute
partitive		lõputut	lõputuid
illative		lõputusse	lõpututesse lõputuisse
inessive		lõputus	lõpututes lõputuis
elative		lõputust	lõpututest lõputuist
allative		lõputule	lõpututele lõputuile
adessive		lõputul	lõpututel lõputuil
ablative		lõputult	lõpututelt lõputuilt
translative		lõputuks	lõpututeks lõputuiks
terminative		lõputuni	lõpututeni
essive		lõputuna	lõpututena
abessive		lõpututa	lõpututeta
comitative		lõputuga	lõpututega

Related terms

• lõplik
• lõpmatu
• lõpp

 

Further reading

• “lõputu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “lõputu”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• lõputu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)