müttše

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *mükkä.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈmyt͡ʃːæ/, [ˈmʲyt͡ʃːə̟]
• Rhymes: -yt͡ʃːæ
• Hyphenation: müt‧tše

Adjective

müttše

1. mute

Inflection

Declension of müttše (type VIII/päive, kk-k gradation)
	singular	plural
nominative	müttše	mütšäd
genitive	mütšä	müttšije, müttšii
partitive	müttšä	müttšiite, müttšii
illative	müttšäse, müttšä	müttšiise
inessive	mütšäz	müttšiiz
elative	mütšässe	müttšiisse
allative	mütšäle	müttšiile
adessive	mütšälle	müttšiille
ablative	mütšälte	müttšiilte
translative	mütšässi	müttšiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “müttšä”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn