Ingrian edit

Etymology edit

From oppi (school) +‎ laps (child).

Pronunciation edit

Noun edit

oppilaps

  1. schoolchild
    • 1936, V. I. Junus, P. L. Maksimov, Inkeroisin keelen oppikirja alkuşkouluja vart (ensimäine osa), Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 3:
      Enstää lukekaa, mitä ono saottu kalastajast, siis oppilapsest, viimäiseks see, mitä ono saottu niittäjäst.
      Firstly read, what is said about the fisherman, then about the student, lastly that, what is said about the reaper.
    • 1936, L. G. Terehova, V. G. Erdeli, translated by Mihailov and P. I. Maksimov, Geografia: oppikirja iƶoroin alkușkoulun kolmatta klaassaa vart (ensimäine osa), Leningrad: Riikin Ucebno-Pedagogiceskoi Izdateljstva, page 3:
      Oppilapset tarkastaat paikkaa.
      The schoolchildren are studying the area.

Declension edit

Declension of oppilaps (type 5/keeli, no gradation)
singular plural
nominative oppilaps oppilapset
genitive oppilapsen oppilapsiin, oppilapsiloin
partitive oppilasta, oppilast oppilapsia, oppilapsiloja
illative oppilapsee oppilapsii, oppilapsiloihe
inessive oppilapsees oppilapsiis, oppilapsilois
elative oppilapsest oppilapsist, oppilapsiloist
allative oppilapselle oppilapsille, oppilapsiloille
adessive oppilapseel oppilapsiil, oppilapsiloil
ablative oppilapselt oppilapsilt, oppilapsiloilt
translative oppilapseks oppilapsiks, oppilapsiloiks
essive oppilapsenna, oppilapseen oppilapsinna, oppilapsiloinna, oppilapsiin, oppilapsiloin
exessive1) oppilapsent oppilapsint, oppilapsiloint
1) obsolete
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

References edit

  • Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 365