põlto

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *pëlto.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈpɤlto/, [ˈpɤɫto]
• Rhymes: -ɤlto
• Hyphenation: põl‧to

Noun

põlto

1. field (area for growing crops)

Inflection

Declension of põlto (type II/võrkko, lt-ll gradation)
	singular	plural
nominative	põlto	põllod
genitive	põllo	põltojõ, põltoi
partitive	põltoa	põltoitõ, põltoi
illative	põltosõ, põlto	põltoisõ
inessive	põlloz	põltoiz
elative	põllossõ	põltoissõ
allative	põllolõ	põltoilõ
adessive	põllollõ	põltoillõ
ablative	põlloltõ	põltoiltõ
translative	põllossi	põltoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn