See also: Rüütel

Estonian

edit
 
Estonian Wikipedia has an article on:
Wikipedia et

Etymology

edit

From Middle Low German rü̂ter. The word-final r has adapted to l due to the word-initial r. First attested in 1524.

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /ˈryːtel/, [ˈryːtːel]
  • Rhymes: -yːtel
  • Hyphenation: rüü‧tel

Noun

edit

rüütel (genitive rüütli, partitive rüütlit)

  1. (historical) knight (heavy-armed horseman, especially in medieval Western Europe)
  2. (literary) knight (admirer and defender of some person or idea)
  3. (figurative) knight, cavalier, gallant (brave and chivalrous man)

Declension

edit
Declension of rüütel (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative rüütel rüütlid
accusative nom.
gen. rüütli
genitive rüütlite
partitive rüütlit rüütleid
illative rüütlisse rüütlitesse
rüütleisse
inessive rüütlis rüütlites
rüütleis
elative rüütlist rüütlitest
rüütleist
allative rüütlile rüütlitele
rüütleile
adessive rüütlil rüütlitel
rüütleil
ablative rüütlilt rüütlitelt
rüütleilt
translative rüütliks rüütliteks
rüütleiks
terminative rüütlini rüütliteni
essive rüütlina rüütlitena
abessive rüütlita rüütliteta
comitative rüütliga rüütlitega

Derived terms

edit

Compounds

edit

References

edit
  • rüütel in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • rüütel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • Jüri Viikberg (2016) “rüütel”, in [ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles [Low German Loanwords in the Estonian Language] (in Estonian) (online dictionary)