riiul

Estonian

Etymology

Borrowed from Middle Low German riōle or reōle.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈriːul/

Noun

riiul (genitive riiuli, partitive riiulit)

1. shelf (flat, rigid structure, fixed at right angles to a wall or forming a part of a cabinet, desk etc., and used to support, store or display objects)

Declension

Declension of riiul (ÕS type 2/õpik, no gradation)
		singular	plural
nominative		riiul	riiulid
accusative	nom.
	gen.	riiuli
genitive			riiulite
partitive		riiulit	riiuleid
illative		riiulisse	riiulitesse riiuleisse
inessive		riiulis	riiulites riiuleis
elative		riiulist	riiulitest riiuleist
allative		riiulile	riiulitele riiuleile
adessive		riiulil	riiulitel riiuleil
ablative		riiulilt	riiulitelt riiuleilt
translative		riiuliks	riiuliteks riiuleiks
terminative		riiulini	riiuliteni
essive		riiulina	riiulitena
abessive		riiulita	riiuliteta
comitative		riiuliga	riiulitega

Further reading

• “riiul”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “riiul”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “riiul”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• riiul in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)