suhteline

Estonian

Etymology

From suhe (“relation, relationship”) +‎ -line (adjective-forming suffix). Compare Finnish suhteellinen.

Pronunciation

• IPA^(key): /sˈuhteline/

Adjective

suhteline (genitive suhtelise, partitive suhtelist, comparative suhtelisem, superlative kõige suhtelisem)

1. relative, comparative

Declension

Declension of suhteline (ÕS type 12/oluline, no gradation)
		singular	plural
nominative		suhteline	suhtelised
accusative	nom.
	gen.	suhtelise
genitive			suhteliste
partitive		suhtelist	suhtelisi
illative		suhtelisse suhtelisesse	suhtelistesse suhtelisisse
inessive		suhtelises	suhtelistes suhtelisis
elative		suhtelisest	suhtelistest suhtelisist
allative		suhtelisele	suhtelistele suhtelisile
adessive		suhtelisel	suhtelistel suhtelisil
ablative		suhteliselt	suhtelistelt suhtelisilt
translative		suhteliseks	suhtelisteks suhtelisiks
terminative		suhteliseni	suhtelisteni
essive		suhtelisena	suhtelistena
abessive		suhteliseta	suhtelisteta
comitative		suhtelisega	suhtelistega

Synonyms

• (relative): relatiivne
• (comparative): komparatiivne, võrdlev

Derived terms

• suhteliselt
• suhtelisus

 

Further reading

• “suhteline”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “suhteline”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “suhteline”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• suhteline in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)