tööhepoin

Ingrian

Etymology

From töö (“work”) +‎ hepoin (“horse”). Akin to Finnish työhevonen.

Pronunciation

• (Ala-Laukaa) IPA^(key): /ˈtøːˌhepoi̯ne/, [ˈtøːˌhe̞po̞i̯n]
• (Soikkola) IPA^(key): /ˈtøːˌhepoi̯n/, [ˈtø̝ːˌhe̞pˑo̞i̯n]
• Rhymes: -epoi̯n
• Hyphenation: töö‧he‧poin

Noun

tööhepoin

1. workhorse

Declension

Declension of tööhepoin (type 1/kärpäin, no gradation)
	singular	plural
nominative	tööhepoin	tööhepoiset
genitive	tööhepoisen	tööhepoisiin
partitive	tööhepoista, tööhepoist	tööhepoisia
illative	tööhepoisee	tööhepoisii
inessive	tööhepoisees	tööhepoisiis
elative	tööhepoisest	tööhepoisist
allative	tööhepoiselle	tööhepoisille
adessive	tööhepoiseel	tööhepoisiil
ablative	tööhepoiselt	tööhepoisilt
translative	tööhepoiseks	tööhepoisiks
essive	tööhepoisenna, tööhepoiseen	tööhepoisinna, tööhepoisiin
exessive1)	tööhepoisent	tööhepoisint
1) obsolete *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

References

• Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 619