tüüne

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *tüüni, from Proto-Finno-Ugric *tiwä-ni. Originally only seen in the North-eastern and Saaremaa dialects, but brought into the standard language partially from Finnish.

Adjective

tüüne (genitive tüüne, partitive tüünet, comparative tüünem, superlative kõige tüünem)

1. quiet, calm

Inflection

Declension of tüüne (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		tüüne	tüüned
accusative	nom.
	gen.	tüüne
genitive			tüünete
partitive		tüünet	tüüneid
illative		tüünesse	tüünetesse tüüneisse
inessive		tüünes	tüünetes tüüneis
elative		tüünest	tüünetest tüüneist
allative		tüünele	tüünetele tüüneile
adessive		tüünel	tüünetel tüüneil
ablative		tüünelt	tüünetelt tüüneilt
translative		tüüneks	tüüneteks tüüneiks
terminative		tüüneni	tüüneteni
essive		tüünena	tüünetena
abessive		tüüneta	tüüneteta
comitative		tüünega	tüünetega