torgumees

Ingrian

Etymology

From torgu (“merchandise”) +‎ mees (“man”).

Pronunciation

• (Ala-Laukaa) IPA^(key): /ˈtorɡuˌmeːs/, [ˈto̞rɡŭˌmeːz̠]
• (Soikkola) IPA^(key): /ˈtorɡuˌmeːs/, [ˈto̞rɡ̊uˌme̝ːʒ̥]
• Rhymes: -eːs
• Hyphenation: tor‧gu‧mees

Noun

torgumees

1. merchant

Declension

Declension of torgumees (type 2/mees, no gradation)
	singular	plural
nominative	torgumees	torgumeehet
genitive	torgumeehen	torgumeehiin
partitive	torgumeestä, torgumeest	torgumeehiä
illative	torgumeehee	torgumeehii
inessive	torgumeehees	torgumeehiis
elative	torgumeehest	torgumeehist
allative	torgumeehelle	torgumeehille
adessive	torgumeeheel	torgumeehiil
ablative	torgumeehelt	torgumeehilt
translative	torgumeeheks	torgumeehiks
essive	torgumeehennä, torgumeeheen	torgumeehinnä, torgumeehiin
exessive1)	torgumeehent	torgumeehint
1) obsolete *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

Synonyms

• kaupanmees

References

• Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 592