võit
See also: voit
Estonian edit
Etymology edit
From Proto-Finnic *voitto, derived from võitma.
Noun edit
võit (genitive võidu, partitive võitu)
Declension edit
| Declension of võit (ÕS type 22e/riik, t-d gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | võit | võidud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | võidu | ||
| genitive | võitude | ||
| partitive | võitu | võite võitusid | |
| illative | võitu võidusse |
võitudesse võidesse | |
| inessive | võidus | võitudes võides | |
| elative | võidust | võitudest võidest | |
| allative | võidule | võitudele võidele | |
| adessive | võidul | võitudel võidel | |
| ablative | võidult | võitudelt võidelt | |
| translative | võiduks | võitudeks võideks | |
| terminative | võiduni | võitudeni | |
| essive | võiduna | võitudena | |
| abessive | võiduta | võitudeta | |
| comitative | võiduga | võitudega | |