õnnetus

Estonian

Noun

õnnetus (genitive õnnetuse, partitive õnnetust)

1. misfortune
2. accident, mishap

Declension

Declension of õnnetus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
		singular	plural
nominative		õnnetus	õnnetused
accusative	nom.
	gen.	õnnetuse
genitive			õnnetuste
partitive		õnnetust	õnnetusi
illative		õnnetusse õnnetusesse	õnnetustesse õnnetusisse
inessive		õnnetuses	õnnetustes õnnetusis
elative		õnnetusest	õnnetustest õnnetusist
allative		õnnetusele	õnnetustele õnnetusile
adessive		õnnetusel	õnnetustel õnnetusil
ablative		õnnetuselt	õnnetustelt õnnetusilt
translative		õnnetuseks	õnnetusteks õnnetusiks
terminative		õnnetuseni	õnnetusteni
essive		õnnetusena	õnnetustena
abessive		õnnetuseta	õnnetusteta
comitative		õnnetusega	õnnetustega

Related terms

• õnnetu (“unfortunate”)