iseseisev

Estonian

Etymology

From ise (“self”) +‎ seisev (“standing”).

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈisesˈei̯sev/

Adjective

iseseisev (genitive iseseisva, partitive iseseisvat, comparative iseseisvam, superlative kõige iseseisvam)

1. independent

   Synonym: sõltumatu

2. autonomous

   Synonym: autonoomne

Declension

Declension of iseseisev (ÕS type 2/õpik, no gradation)
		singular	plural
nominative		iseseisev	iseseisvad
accusative	nom.
	gen.	iseseisva
genitive			iseseisvate
partitive		iseseisvat	iseseisvaid
illative		iseseisvasse	iseseisvatesse iseseisvaisse
inessive		iseseisvas	iseseisvates iseseisvais
elative		iseseisvast	iseseisvatest iseseisvaist
allative		iseseisvale	iseseisvatele iseseisvaile
adessive		iseseisval	iseseisvatel iseseisvail
ablative		iseseisvalt	iseseisvatelt iseseisvailt
translative		iseseisvaks	iseseisvateks iseseisvaiks
terminative		iseseisvani	iseseisvateni
essive		iseseisvana	iseseisvatena
abessive		iseseisvata	iseseisvateta
comitative		iseseisvaga	iseseisvatega

Derived terms

• iseseisvalt
• iseseisvus

 

Further reading

• “iseseisev”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “iseseisev”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “iseseisev”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• iseseisev in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)