kõltõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *këlta.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈkɤltɑ/, [ˈkɤɫtə̠]
• Rhymes: -ɤltɑ
• Hyphenation: kõl‧tõ

Noun

kõltõ

1. yellow dye plant
2. yolk

Inflection

Declension of kõltõ (type III/jalkõ, lt-ll gradation)
	singular	plural
nominative	kõltõ	kõllõd
genitive	kõlla	kõltojõ, kõltoi
partitive	kõlta	kõltoitõ, kõltoi
illative	kõltasõ, kõlta	kõltoisõ
inessive	kõllõz	kõltoiz
elative	kõllõssõ	kõltoissõ
allative	kõllõlõ	kõltoilõ
adessive	kõllõllõ	kõltoillõ
ablative	kõllõltõ	kõltoiltõ
translative	kõllõssi	kõltoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “kõlta”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn