küsimus

Estonian

Etymology

From küsima +‎ -us. Cognate with Finnish kysymys.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈkysimus/

Noun

küsimus (genitive küsimuse, partitive küsimust)

1. question

   Mul on küsimus.

   I have a question.

Declension

Declension of küsimus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
		singular	plural
nominative		küsimus	küsimused
accusative	nom.
	gen.	küsimuse
genitive			küsimuste
partitive		küsimust	küsimusi
illative		küsimusse küsimusesse	küsimustesse küsimusisse
inessive		küsimuses	küsimustes küsimusis
elative		küsimusest	küsimustest küsimusist
allative		küsimusele	küsimustele küsimusile
adessive		küsimusel	küsimustel küsimusil
ablative		küsimuselt	küsimustelt küsimusilt
translative		küsimuseks	küsimusteks küsimusiks
terminative		küsimuseni	küsimusteni
essive		küsimusena	küsimustena
abessive		küsimuseta	küsimusteta
comitative		küsimusega	küsimustega

Derived terms

• iseküsimus

Related terms

• küsima