kasvataja
Estonian edit
Etymology edit
Noun edit
kasvataja (genitive kasvataja, partitive kasvatajat)
- grower (of plants and animals, usually in compounds)
- caretaker, carer
- Pärast vanemate surma jäi Anna kasvatajaks ta vanem õde.
- After her parent's death, the older sister of Anna became her caretaker.
- a person who both teaches and raises
- Vaata ennast, sa oled uue põlvkonna kasvataja.
- Watch yourself, you are a raiser of the new generation.
- kindergarten teacher
- Minu lasteaias olid väga lõbusad kasvatajad.
- The teachers at my kindergarten were really nice.
Declension edit
| Declension of kasvataja (ÕS type 1/ohutu, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | kasvataja | kasvatajad | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | kasvataja | ||
| genitive | kasvatajate | ||
| partitive | kasvatajat | kasvatajaid | |
| illative | kasvatajasse | kasvatajatesse kasvatajaisse | |
| inessive | kasvatajas | kasvatajates kasvatajais | |
| elative | kasvatajast | kasvatajatest kasvatajaist | |
| allative | kasvatajale | kasvatajatele kasvatajaile | |
| adessive | kasvatajal | kasvatajatel kasvatajail | |
| ablative | kasvatajalt | kasvatajatelt kasvatajailt | |
| translative | kasvatajaks | kasvatajateks kasvatajaiks | |
| terminative | kasvatajani | kasvatajateni | |
| essive | kasvatajana | kasvatajatena | |
| abessive | kasvatajata | kasvatajateta | |
| comitative | kasvatajaga | kasvatajatega | |
Synonyms edit
- (caretaker): ülalpidaja
- (kindergarten teacher): lasteaiakasvataja