Ingrian edit

Etymology edit

Ultimately from Latin coniunctio. Compare Finnish konjunktio and Swedish konjunktion.

Pronunciation edit

  • (Ala-Laukaa) IPA(key): /ˈkonjuŋkt͡siɑ/, [ˈko̞ɲːŭŋkˌt͡s̠iɑ]
  • (Soikkola) IPA(key): /ˈkonjuŋkt͡siɑ/, [ˈko̞njuŋkˌt͡siɑ]
  • Rhymes: -iɑ
  • Hyphenation: kon‧junkt‧si‧a

Noun edit

konjunktsia

  1. (grammar) conjunction

Declension edit

Declension of konjunktsia (type 3/kana, no gradation)
singular plural
nominative konjunktsia konjunktsiat
genitive konjunktsian konjunktsioin
partitive konjunktsiaa konjunktsioja
illative konjunktsiaa konjunktsioi
inessive konjunktsias konjunktsiois
elative konjunktsiast konjunktsioist
allative konjunktsialle konjunktsioille
adessive konjunktsial konjunktsioil
ablative konjunktsialt konjunktsioilt
translative konjunktsiaks konjunktsioiks
essive konjunktsianna, konjunktsiaan konjunktsioinna, konjunktsioin
exessive1) konjunktsiant konjunktsioint
1) obsolete
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

Synonyms edit

References edit

  • V. I. Junus (1936) Iƶoran Keelen Grammatikka[1], Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 27