See also: monu and mónǚ

Estonian

edit

Etymology

edit

From Proto-Finnic *meno (going). Doublet of menu. This etymology is incomplete. You can help Wiktionary by elaborating on the origins of this term. Semantic development?

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /ˈmɤnu/, [ˈmɤnu]
  • Rhymes: -ɤnu
  • Hyphenation: mõ‧nu

Noun

edit

mõnu (genitive mõnu, partitive mõnu)

  1. pleasure, comfort, satisfaction, enjoyment, delight
    1. (usually in the plural) living benefits, amenities
  2. (archaic) tone, melody

Declension

edit
Declension of mõnu (ÕS type 17/elu, no gradation)
singular plural
nominative mõnu mõnud
accusative nom.
gen. mõnu
genitive mõnude
partitive mõnu mõnusid
illative mõnnu
mõnusse
mõnudesse
inessive mõnus mõnudes
elative mõnust mõnudest
allative mõnule mõnudele
adessive mõnul mõnudel
ablative mõnult mõnudelt
translative mõnuks mõnudeks
terminative mõnuni mõnudeni
essive mõnuna mõnudena
abessive mõnuta mõnudeta
comitative mõnuga mõnudega

Derived terms

edit

Compounds

edit
edit

References

edit
  • mõnu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • mõnu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009