sõta

See also: sota, SOTA, and söta

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *sota.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈsɤtɑ/, [ˈsɤtɑ]
• Rhymes: -ɤtɑ
• Hyphenation: sõ‧ta

Noun

sõta

1. war, conflict

Inflection

Declension of sõta (type V/poikõ, t- gradation)
	singular	plural
nominative	sõta	sõad
genitive	sõa	sõtijõ, sõtii
partitive	sõtta	sõtiitõ, sõtii
illative	sõttasõ, sõtta	sõtiisõ
inessive	sõaz	sõtiiz
elative	sõassõ	sõtiissõ
allative	sõalõ	sõtiilõ
adessive	sõallõ	sõtiillõ
ablative	sõaltõ	sõtiiltõ
translative	sõassi	sõtiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

• Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn