viir

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *viiru.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈviːr/, [ˈviːr]
• Hyphenation: viir
• Rhymes: -iːr

Noun

viir (genitive viiru, partitive viiru)

1. stripe
2. pennant, pennon, pendant

Declension

Declension of viir (ÕS type 22e/riik, length gradation)
		singular	plural
nominative		viir	viirud
accusative	nom.
	gen.	viiru
genitive			viirude
partitive		viiru	viire viirusid
illative		viiru viirusse	viirudesse viiresse
inessive		viirus	viirudes viires
elative		viirust	viirudest viirest
allative		viirule	viirudele viirele
adessive		viirul	viirudel viirel
ablative		viirult	viirudelt viirelt
translative		viiruks	viirudeks viireks
terminative		viiruni	viirudeni
essive		viiruna	viirudena
abessive		viiruta	viirudeta
comitative		viiruga	viirudega

Further reading

• viir in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)