kõnekeelne

Estonian

Etymology

From kõnekeel +‎ -ne.

Adjective

kõnekeelne (genitive kõnekeelse, partitive kõnekeelset)

1. colloquial

   Synonym: argikeelne

Declension

Declension of kõnekeelne (ÕS type 2/õpik, no gradation)
		singular	plural
nominative		kõnekeelne	kõnekeelsed
accusative	nom.
	gen.	kõnekeelse
genitive			kõnekeelsete
partitive		kõnekeelset	kõnekeelseid
illative		kõnekeelsesse	kõnekeelsetesse kõnekeelseisse
inessive		kõnekeelses	kõnekeelsetes kõnekeelseis
elative		kõnekeelsest	kõnekeelsetest kõnekeelseist
allative		kõnekeelsele	kõnekeelsetele kõnekeelseile
adessive		kõnekeelsel	kõnekeelsetel kõnekeelseil
ablative		kõnekeelselt	kõnekeelsetelt kõnekeelseilt
translative		kõnekeelseks	kõnekeelseteks kõnekeelseiks
terminative		kõnekeelseni	kõnekeelseteni
essive		kõnekeelsena	kõnekeelsetena
abessive		kõnekeelseta	kõnekeelseteta
comitative		kõnekeelsega	kõnekeelsetega

Further reading

• “kõnekeelne”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “kõnekeelne”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• kõnekeelne in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)